Search

[patgra.ham]

Mul pole enam ammu olnud sellist naeru. Sellist, mis tuleb kõhust ja paneb silmad vett jooksma. Aga sel laupäeva õhtul ma naersin. Istusin üksi köögis, sõber oli just lahkunud, õllepurgid olid laual ja ma kerisin telefoni. Olin veidi purjus. Mitte täiega, aga just nii palju, et mu tavalised piirangud – need, mis ütlevad "ära tee seda, see on rumal" – olid võtnud väikese puhkuse. Ja nii ma sattusin ühele saidile, mida ma kaine peaga poleks avanudki.

See oli üks nendest kohtadest, kus inimesed räägivad litecoin kasiino hasartmängud võimalustest. Ma polnud kunagi varem litecoiniga mänginud. Aga mul oli telefonirakenduses 12 eurot. Täpselt 12. Ma ei teadnudki, et mul need on. Ilmselt mingi tagasimakse või vana sõbra võlg. Aga seal nad olid. 12 eurot, mis ootasid, et neid kasutataks.

Mõtlesin: "Hea küll, las ma näitan, et ma pole nii vana, et uusi asju ei karda." Tegelikult olen ma nii vana. Aga purjus peaga olen noor ja rumal. See on seadus.

Registreerimine oli lihtne. Panin need 12 eurot sisse. Valisin mängu, mis paistis kõige rumalam – värvilised puuviljad, helid nagu 90ndate arvutimängus. Täiuslik. Panuseks panin 1 euro. Klõps. Rullid. Kaotus. Teine euro. Kaotus. Kolmas. Kaotus. Kaotasin neli eurot järjest. Mõtlesin, et see on kiire. Aga ma ei katkestanud. Purjus peaga ma olen visa.

Ja siis viiendal korral – võit. Aga mitte tavaline võit. Mitte paar eurot. Ekraan hakkas vilkuma nagu diskol. Heli oli vali. Mu kass, kes magas diivanil, ärkas ja vaatas mind nagu ma oleksin hulluks läinud. Summa mu 8 eurost (olin 12 pealt 8 peale jõudnud) hüppas 12, siis 18, siis 27, siis 34 peale. Peatus 34 peal.

Ma naeratasin. Teadsin, et olen purjus, aga see naeratus oli kaine. See oli ehe rõõm. Mitte sellepärast, et 34 eurot on palju – see pole palju. Vaid sellepärast, et ma ei oodanud midagi, aga sain midagi. Nagu kingitus, mida sa ei palunud.

Aga purjus pea teeb rumalaid asju. Ma ei võtnud raha välja. Mõtlesin: "Veel natuke, mis seal ikka." Jätkasin mängimist. Seekord panused 1 euro asemel 2 eurot. Kaotasin 2, võitsin 4, kaotasin 2, võitsin 6. Summa kõikus 30 ja 40 vahel. See oli nagu merelainetus. Edasi-tagasi. Edasi-tagasi.

Ja siis – ma ei tea, kuidas – aga ma vajutasin kogemata panuse "maksimum". Purjus sõrmed. Ekraanile ilmus number: 12 eurot ühe panuse peale. Ma ei jõudnud isegi mõelda "stop". Rullid läksid. Ma sulgesin silmad. Avasin. Summa oli 124 eurot.

124 eurot.

Ma naersin. Päriselt naersin. Valjult. Üksi köögis. Õllepurgid ees, kass hirmunud, mina naersin nagu idioot. Sest see oli absurdne. Ma olin pannud maksimumpanuse täiesti kogemata. Ja see töötas. Litecoin kasiino hasartmängud – see fraas kõlab nii tõsiselt. Aga tegelikult oli see lihtsalt mina, purjus, 12 eurot ja üks rumal juhus.

Võtsin 100 eurot välja. Kohe. Enne kui ma midagi muud teen. Jätsin 24 eurot. Need 24 mängisin ära – seekord teadlikult, väikeste panustega. Kaotasin 15, võitsin 9, kaotasin ülejäänu. Lõpuks 0. Aga mul oli 100 eurot kontol.

Järgmisel hommikul ärkasin peavaluga. Esimene mõte: "Mis ma eile tegin?" Teine mõte: "Kus mu raha on?" Avasin rakenduse. 100 eurot. Ikka veel. Ma polnud unistanud. Naeratasin. Seekord vaikselt.

Ma ei rääkinud sellest oma naisele. Ta arvaks, et ma olen loll. Ja tal oleks õigus. Aga ma rääkisin sõbrale, kes oli eile minuga õlut joonud. Ta naeris ja ütles: "Sina oled ikka vedaja." "Ei," vastasin. "Ma olin purjus. See on erinev."

Möödus nädal. Proovisin uuesti. Kaine peaga. Panin 20 eurot. Kaotasin 20. Mitte midagi. Kaine peaga ei toimi. Purjus peaga toimus ime. See on teadus? Võib-olla. Või lihtsalt juhus. Ma ei tea.

Täna ma mängin harva. Ja kui mängin, siis joon alati ühe õlle enne. Mitte rohkem. Mitte vähem. See on minu rituaal. See on minu viis öelda ajule: "Ole lõdvestunud, aga ära magama jää." See töötab sagedamini, kui ma tunnistan. Aga ma ei tunnista seda paljudele. See on minu väike saladus. Nagu 12 eurot, mis elasid mu telefoni peal mitu kuud, teadmata, et ühel päeval saavad nad 100 euroks. Ja mina saan loo, mida ma räägin alati, kui keegi küsib: "Kas sa oled kunagi võitnud?" Olen. Purjus peaga. Ühel laupäeva õhtul. Ja see oli seda väärt. Isegi peavalu. Isegi kassi põlglik pilk. Eriti kassi oma.